Päris kesklinnas, ajalooline City

  Bank  

Alustame oma jalutuskäiku metroojaamast Bank. Kunagi nimetati seda jaama City. Kui maa alt välja tuleme väikesele platsile, näeme kohe, miks jaama just nii nimetatakse. Uhke sammastega hoone on Bank of England. Muide, sissepääsuga nurga tagant, asub pangas ka väikene muuseum. Platsil on nii mõndagi muud vaadata. Pööre paremale ja meie ees on London Exchange. Hoones asus 150 aastat kindlustusselts Lloyd's (kus see praegu asub, näeme edasisel retkel). Praegu asuvad hoones mitmesugused poekesed ja kena kohvik. Panga suhtes vastasküljel on veel üks sammastega maja, see on Mansion House, kus resideerub London City linnapea. See ei ole sama mees, kes on Londoni linnapea! Tema on selle eriõigustes linnaosa juht ja kannab tiitlit The Right Honourable The Lord Mayor of London.
Väljakul seisab Wellingtoni hertsogi (Duke of Wellington) ratsakuju. Tema on ainus mees, kel on Londonis kaks ratsakuju, teine seisab Hyde Park'i nurga juures (prints Albertil on ka kaks kuju, aga vaid üks neist hobuse seljas). Wellingtoni hertsogi juhtimisel alistati Napoleoni väed Waterloo lahingus 1815.a. Kuju on valatud sõjasaagiks saadud kahuritest. Pisut tagapool on I maailmasõja kangelaste memoriaal. See on välja kukkunud pisut tagasihoidlikum kui autor soovis, puuduvad kaks 75 jala kõrgust sammast, mida Sir Aston Webb sinna püstitada tahtis. Samas ligidal keset teed on veel üks ausammas - see austab meest, kes andis suure panuse Londoni metrooo ehitusse, James Henry Greathead. Tema leiutatud on läbinduskilp. Muide, sellel platsil oli Londoni esimene avalik väljakäik (≈1850.a.). Selle kasutamine maksis ühe penni. Sealt on senini alles rahvakeelne väljend tualettruumi mineku kohta: "Spend a penny."
Suundume London Exchange hoonesse. Seda tasub seestpoolt vaadata igal juhul, võib ka ühe kohvi juua. Väljuda saab maja vastasküljest. Seal on veel üks büst, mis kujutab Paul Julius Reuterit, kuulsa agentuuri Reuters asutajat.
Liigume tänavale, mis kannab nime Cornhill. See on iidse Londoni keskuse kõrgeim punkt ja kunagi seisis siin vägev kirik. Seda enam pole, aga tasub vaadata maja number 32. Selle uksel on puidust nikerdatud stseenid omaaegse Londoni elust. Järgmisest tänavast keerame vasakule ja sealt uuesti paremale (Threadneedle St). Majal nr 30 on väga silmahakkav kärtssinine uks. Seal asub Merchant Taylors' Hall. Siin on see asunud alates aastast 1347. Üks selle organisatsiooni kuulsamaid liikmeid oli Sir Christopher Wren, arhitekt. Tema projekteeritud hooneid on London suisa täis. Näiteks on ta projekteerinud 50 kirikut. Merchant Taylors' Hall olevat koht, kus esimest korda lauldi Suurbritannia hümni (1607.a.). Ametlik esitlus toimus küll hiljem, teatris Drury Lane. Hümni autorit aga keegi ei tea...
Teel edasi möödume majast 8 Bishopsgate, milles asus Londoni esimene kommertspank (1762). Edasi siirdume kaarti järgides paika Leadehall Market. Turgu sealt ei leia, kuigi rahakulutamise võimalusi on. See on kaetud ostutänavate ala. Aga tõeliselt kaunis! Ning siin on filmitud nii mõndagi paika Harry Potteri filmide jaoks.
Kui oleme turu ala läbinud, jõuame üpris huvitava hoone juurde, mis meenutab pisut keemiatehast. Maja tundub ignoreerivat kõiki klassikalise arhitektuuri printsiipe. Selles asub kindlustusselts Lloyd's. Majas asub kell nimega Lutine Bell, aga pole teada, kas turvamehed sind seda vaatama lasevad. See kell on üles tõstetud prantsuse laevalt La Lutine, mis uppus 1799 ja tõi kindlustusseltsile hiiglakahju. Selle kellaga anti märku, kas mõni kindlustatud laev on õnnelikult sadamasse jõudnud või teel hukka saanud. Tänapäeval helistatakse seda vaid eriti oluliste sündmuste puhul.
Edasi jõuame majani 20 Fenchurch Street. See on kuulus Walkie Talkie building. Uhke maja, mis läks maksma 200 miljonit naela. Majal on ilmatu uhke katuseaed imekaunite vaadetega linnale, mille külastamine on küll tasuta, aga tuleb mitu nädalat varem broneerida. Maja projekteerides tehti üks suur viga. Keegi ei osanud arvestada, et lõunapoolne külg kujutab endast hiiglaslikku nõguspeeglit. Nii mõnigi linnakodanik avastas asjatoimetustelt naasedes, et tema auto küljepeegel või jalgratta sadul on ära sulanud. Naljatilgad otsisid hoone lähistel sobivat punkti, kus muna praadida. Hiljem on klaaside peegeldavust vähendatud ja praegu pole olukord enam nii hull.
Järgmine huvitav paik võiks olla Saint Margaret Pattens Church of England (see sõna "patten" tähendab paksu tallaga naisterahva kinga). Suures tulekahjus 1666 põles kirik maha ja taasehitati. Arhitekt Sir Christopher Wren. Kui hoolikalt otsid, leiad tema lemmikkoha kirikus, laes on selles kohas kiri CW 1686.
Liigume nüüd suure tulekahju monumendi juurde, mida kutsutaksegi lihtsalt Мonument. Monumendi kõrgus on 202 jalga, just nii kaugel ida suunas oli paik, kust tuli alguse sai. Projekteeris Sir Christopher Wren ja tema sõber Robert Hooke. Viimane soovis samba otsa panna teleskoobi. Wren aga tahtis panna samba tippu kuningas Charles II kuju. Kuningas keeldus viisakalt: "I didn't start the fire..." Monumendi tipus olevale rõdule saab ronida mõõda treppi, mil on 311 astet (maksab £4.50). Väsitav, kuid ülevalt avaneb võrratu vaade. Kuigi kesklinnas on palju kõrghooneid, on need ehitatud arvestusega, et nad midagi olulist ära ei varjaks. Rõdu ümbritseb terasvõrk. Seitse inimest on sealt otsast surnuks kukkunud, aitab küll. Kui kõht on tühjaks läinud, leiad kohe samba lähedusest kaks head söögikohta - The Hydrant (ameerikalikum toit) ja The Folly.
Järgmine peatuskoht oleks kirik Saint Magnus The Martyr. See kirik otse kesklinnas on muidugi ilus, aga siin tasub veel midagi vaadata. Kui lähed paremalt poolt hoovi, siis näed seal suuri kividetaile, mis pärinevad päris esimesest Londoni kivisillast. Ning kiriku torni all on kaaristu, kus näed seina küljes puutükki, mis pärineb selle silla juures olnud sadamast. Seda puutükki, mis on umbes 2000 aastat vana, saab koguni käega katsuda.
Edasi minnes jõuame jõe äärde kohas, kust algab London Bridge. Pea meeles ja ära aja segamini: see üsna ilmetu sild on London Bridge. Palju ilusam sild, mida näed ida poole vaadates eemal, on Tower Bridge. Kui muidu meelde ei jää, siis teisel sillal on tornid (tower). Aga too üsna igava välimusega sild, London Bridge, on ehitatud üsna hiljuti. Vana samanimeline sild lammutati 1967.a., kõik kivid nummerdati ja veeti USA-sse ning ehitati seal uuesti üles. Nüüd seisab vana London Bridge Arizonas ja ületab Colorado jõge.
Jalutame jõe kaldapealsel umbes ida suunas. Meist vasakule jääb Adelaide House. See on nime saanud kuningas William IV abikaasa järgi. Hoone on kaunistatud art deco stiilis ja tunda on egiptusepärast stiili. Hoone ehitamise ajal toimusid suured arheoloogilised avastused Egiptuses ja Egiptus oli "popp". Eespool on palju pingikesi, võid neil jalgu puhata ning nautida vaadet objektidele teiselpool jõge: The Shard, Haye's Gallery ja palju muudki. Eespool on uhke kaaristuga hoone, see on Old Billingsgate Fish Market. Vaata tingimata üles, seal on kaks kala kujuga tuulelippu. Selles hoones ≈1930.a. töötas George Orwell.
Enne maja Custom House pöörame vasakule. Läheme parki nimega St Dunstan in the East. See on kirik, mis ehitatud ≈1100.a. Suures tulekahjus see hävis ning taastati Sir Wren'i projekti järgi . Tema lisas ka uhke torni. Kahjuks II MS pommitamises kirik (välja arvatud torn) hävis ja seda uuesti üles ehitama ei hakatud. 1967.a. avati siin avalik park.
Viimane sihtpunkt on meil kirik nimega All Hallows. See on ehitatud aastal 675 ja on Londoni kõige vanem säilinud kirik. Suures tulekahjus hävimisest päästis selle admiral William Penn, kes käsutas kohale suure hulga mereväelasi, kes lammutasid kõrval asunud puumajad ja tõkestasid sellega tule leviku. Kui kirikus asuv muuseum on avatud, mine keldrisse. Seal võid jalutada ehtsal roomlaste rajatud kivisillutisel. Keldris on välja pandud hulk haruldusi, näiteks kirikuraamat, millesse on kantud John Quincy Adamsi ja Louise Catherine Johnsoni abiellumine. John Adams oli teatavasti USA 6. president ja ühtlasi viimane sealne president, kes polnud sündinud USA-s.
Sellega on meie seekordne retk lõppenud. Metroojaam on siinsamas lähedal. Aga kui tunned endas jaksu veel paar tundi seigelda - The Tower on just siinsamas...