St Paul's Cathedral ja Westminster Abbey on muidugi kirikud, mida iga turist peab nägema ja iga giid ka näitab. Aga Londonis on ka teisi huvitavaid kirikuid ja nendest teeme juttu allpool.
Enamasti on kirikud nimetatud mõne populaarse pühaku järgi. Kuna sama pühaku nime soovivad mitmed kirikud, siis enamasti lisandub täpsustus. Näiteks võib olla nimetatud mõni omaaegne linnavärav. Kui värava nime ees on "without", siis seisis kirik väljaspool linnamüüri. Samuti võib olla täpsustus linnaosa või ilmakaare järgi. Samuti võib olla täpsustus mingi muu geograafilise tunnuse järgi (väljal, oja ligidal jne). Aga on ka mõnigaid kummalisi erandeid, näiteks Belgrave Square lähedal asuv kirik kannab nime CCC4vat2. See tähendavat Catholics for a Changing Church for Vatican second Council.
Smithfield Square idaküljes näeme 16. sajandi väravaehitist. Sealt väravast saamegi kiriku maadele. See on vanim säilinud koguduskirik Londonis. See oli 1123. aastal asutatud augustiinlaste kloostrikirik. Kirik on pääsenud tulekahjudest ja pommitamisest, kuid pole alati leidnud kasutust kirikuna. Siin on asunud tall ja trükikoda (kus töötas kord ka Benjamin Franklin aastal 1725). Kirikus on Edward Cooke "nuttev" kuju (marmoris kondenseerub õhuniiskus). Kui lahkud kirikaiast tagumise värava kaudu, satud tänavale Cloth Fair, kus on mitmeid maju, mis on üle elanud 1666. aasta tulekahju.
See on üks Sir Christopher Wren'i kaunemaid töid. Mõnede arvates on see üks selle arhiteksti parimaist töödest. Sellest on eeskuju võetud paljudes Euroopa linnades.
Altari on valmistanud 1956.a. Henry Moore, kel oli kahtlusi, kas ta sobib selleks tööks, sest oli oma vaadetelt agnostik. Kiriku eestseisja lausus seepeale: "Ma ei palugi teil jutlust pidada. Tehke oma tööd."
Botolph on reisijate ning rändajate kaitsepühak. Londonis on talle pühendatud kolm kirikut, kuid just see, mis asub Aldersgate St, on kõige ilusam. Vanasti reisijad, kes saabusid Londonisse, tulid esimese asjana siia kohalejõudmise eest Jumalat tänama, mitte ei asunud kohe sularahaautomaati otsima.
Algselt siin asunud kirik säilis suures Londoni tulekahjus, kuid asendati aastail 1829 kuni 1833 siiski uue, kaheksanurkse kirikuga, nagu sel hetkel moes oli. Aga kell kirikul pärineb varasemast ajast (vanalt kirikult), ning seisab siin aastast 1671. Juba kolm ja poolsada aastat kell lööb igal veerandtunnil. See on esimene suur avalik kell Londonis, mil on kaks numbrilauda ja minutiosuti.
Kirik asub otse Westminster Abbey kõrval Alates 1614. aastast on see ametlikult alamkoja (House of Commons) kirik. Tuntud on altari tagune mosaiikaken, mille kinkis Hispaania kuningas oma tütre Catherine of Aragon'i pulmadeks. Poeet John Milton ja hilisem peaminister Winston Churchill on laulatatud selles kirikus.
Kiriku ukse kohal on pisike kuningas Charles I büst ja vaatab üle tee asuvat Oliver Cromwelli kuju. Cromwelli võimupöörde järel Charles hukati.
Kirik seisab esinduslikus paigas Trafalgar Square ääres, kuid nimi vihjab, et ehitamise ajal oli siin üsna lage väli. Kirik ehitati 1726. aastal ja on olnud eeskujuks sadadele teistele kirikutele. Siin korraldatakse sageli kontserte.
Kiriku all krüptis on õdus söögikoht (sissepääs väljast kirikust vasakul seisvast ehitisest). Hoolimata esinduslikust paigast polegi seal hinnad väga kõrged, tasub minna.
Üks Londoni auvääsemaid kirikuid. Esimene kirik ehitati siia 11. sajandil, kuid see hävis suures tulekahjus 1666. aastal. Uue kiriku projekteeris Sir Christopher Wren võttes eeskujuks Rooma kirikud. Loetakse, et Londoni East End elanik, keda kutsutakse cockney peab olema sündinud paigas, kust on selle kiriku kellad kuulda. Muide, see sõna "cockney" tulenevat kuke kujutisest kirikul.
Kirik on sellel kohal olnud juba tuhat aastat, varem oli siin roomlaste ehitatud villa. Praegune katedraal (katedraal tähendab piiskopi kodukirikut) ehitati 12. sajandil ja oli esimene gooti stiilis kirik Londonis. Siin kirikus käis William Shakespeare ja tema vend Edmund on siia maetud.
Barbican
