Regent's Canal West

Oma retke alustame jaamast Paddington. See on suur raudteeterminal, kuid selle all on ka metroojaam. Liigume jaama peasissekäigu ette. Seal võiksime sissepääsu poole tagasi vaadata. Nimelt on sissepääsu kohal London City vapp. Aga tegelikult me ei viibi selles linnajaos, vaid umbes 4 kilomeetrit läänes. See City of Westminster linnajaos olev jaam kuulub teisele linnajaole. Iseenesest huvitav...

Liigume nüüd mööda suurt magistraaltänavat umbes pool kilomeetrit kirde suunas. Kui möödume poest Tesco Express, leiame pisikese käigu vasakule, kustkaudu jõuame kanalini. Aga see ei ole tegelikult veel Regent's Canal (saanud nime printsregendi, hilisema George IV järgi), vaid selle lisaharu, mis kannab nime Paddington Basin. Kohe algul näeme vee peal ujuvat kunstmuruga platsi, kus inimesed armastavad ilusa ilmaga istumas käia. Asume liikuma mööda parempoolset kallast suunaga loodesse. Võime sinna jõudmiseks kasutada väikest silda. Aga seda silda tasub lähemalt uudistada. Nimelt on see tõstesild, mille erinevad segmendid kerkivad erinevale kõrgusele. Paremal pool on vasturaskused. Insenerikiiksuga inimesele parajalt huvitav uurida...

Mööda kallast liikudes ületame peagi veel pisikese sillakese, mis on tehniliselt samuti huvitav. Nimelt on see sild võimeline end vajadusel kokku rullima. Tasub uudistada. Kui tahad seda toimimas näha, ole reede keskpäeval kohal.

Pärast ühest paremaale kaarduvast majast möödumist näeme järgmist jalakäijate silda, seekord pea kohal. Ületame selle, et jõuda teisele kaldale. Liigume edasi loode suunas. Meie pea kohal on peagi vägev autosild, seejärel näeme taas üht imeliku kujuga jalakäijate silda. Läheme veel kahe suure silla alt läbi ja kanal paisub laiemaks ning tee kaardub vasakule. Oleme kohas Little Venice. Kes erinevate veesõidukite vastu huvi tunneb, sel on uudistamist küllaga. Peatselt jõuame väikese kohvikuni (Waterside Cafe), mis kohalikke traditsioone arvestades asub muidugi laeval. Aga kohvi juua ning koogikest näksida võib ka kaldale asetatud lauakese taga.

Kui keha kinnitatud, ületame väikese silla (ilus sinine kõrgele kaarduv sild) ja liigume paremale, kirdesse. Ei, me ei lähe tagasi, nagu võiks ehk tunduda. Siinkohal kanal hargneb ja nüüd oleme juba Regent's Canal'i ääres, kus lähedal püsime jalutuskäigu lõpuni.

Aga kohe kui oleme autosilla alt läbi läinud, tuleb meil pisut kanalist eemale minna. Nimelt elavad paljud inimesed laevukestel ning päris kallast mööda nende "koduhoovist" läbi ei pääse, raudvärav on ees. Aga liigume mõned meetrid vasakule ning jätkame kõndimist kõnniteel. Nii edasi liikudes jõuame väikese kohvikuni, mis asub otse kanali kohal. Aga sealt edasi liikudes (ikka kirde suunas) avastame, et kanalit enam polegi, lõppes kohvikuga ära! Ei tasu kurvastada, järgmised 250 m kõnnime kanali kohal, see voolab maa all. Kui tee vasakule ära pöörab, läheme meie edasi mööda kitsast läbipääsu (paremal pool silti CUNNINGHAM PLACE). Peagi näeme kanalit taas, aga kuna vahepeal olime me märkamatult mäkke tõusnud, on see sügaval all raudaia taga.

Jõuame suure autoteeni ja taas on meie kanal kadunud! Ees on mingi tehase suur raudvärav. Kuhu edasi? Liigume mõnikümmend meetrit paremale ja leiame pisikese värava, mille kohal sinine silt CYCLISTS DISMOUNT ja selle all suhteliselt märkamatu tekst REGENT'S CANAL. Sealt lähebki tee edasi. Rada läheb järsult alla ning taas oleme kanali ääres. Ka siin ilmselt elavad inimesed laevadel, aga erinevalt eelnenud alast siin ei keelata "koduhoovis" jalutada. Rohelust ja lilli on palju ning pisut meenutab see lõik mingit hipikommuuni.

Nüüd läheme läbi mitme järjestikuse silla alt ning paremal pool on rohelus. Pole ka imestada, me oleme jõudnud parki. Regent's Park. Paremal pool künkal hakkavad silma üksikud imeuhked villad. Tasuks tähele panna suurte rauast kaartega silda, mis kannab nime Macclesfield Bridge. Aastal 1874 lendas see sild õhku. Nimelt plahvatas otse silla all praam, mis oli täidetud lõhkeainetega. Praami kiil lendas 300 meetri kaugusele. Sild taastati kiiresti. Vaata sillasambaid. Seal on kulumisjäljed kõitest, millega hobused praame tirisid. Kuid jäljed on mõlemal pool sammast, sest taastamisel pandi see sammas valet pidi tagasi.

Edasi kõndides jälgime kanalit ületavaid sildu. Need on väga erinevad, kuid ilusad. Kui jõuame kolmanda, võreja metallsillani, teame, et oleme nüüd loomaaias. Kuidas nii? Piletit me ju ei ostnud? Tegelikult loomade nägemiseks oleks muidugi piletit vaja. Aga Londoni loomaaed on ehitatud väga omapäraselt. Nimelt lõikavad seda kanal ja suur autotee. Loomaaia külastajad liiguvad eri osade vahel sildu või tunneleid mööda. Seega võime asuda loomaaia keskel, aga sisuliselt me seal ei ole, sest puuride juurde ei pääse. Londoni loomaaed tundub hiigelsuur, aga tegelikult on see pindalalt kuus korda väiksem kui Tallinna oma. Praegu on meil jalutuskäik kanalil, aga mõni teine kord võid seda külastada. Kui rahakott puuga seljas, võid koguni ööbida seal pisikeses hotellitüüpi majakeses otse lõvide ala naabruses.

Kui loomaaed lõpeb, pöörab kanal järsult vasakule. Aga otse ees umbsopis on punane laevuke. See on hiina restoran Feng Shang Princess. Tegelikult pole see umbsopp alati olnud nii lühike. Siit läks kanal veel pikalt otse edasi, aga see osa on nüüdseks täidetud, suures osas II MS pommitamisel purustatud majade jäänustega. Kui viitsid põigata edasi tänavale Gloucester Gate, näed seal silda, mis viib üle tasase maa.

Järgmine huvitav ehitis, mida vaadata, on Pirate Castle. See hoone tundub esmapilgul keskaegsena, kuid on ehitatud 1977.a. See on tegelikult paadilaenutus. Projekteerinud Richard Seifert, mees kes on projekteerinud ka sellised kõrghooned, nagu Centre Point ja Natwest Tower.

Edasi tuleb Camdeni turu piirkond. See on enamasti väga rahvarohke. Jõge ületavalt diagonaalselt sillalt võiksime korraks põigata paremale kaldale, et järgmisel sillal taas vasakkaldale tagasi pöörduda.

Edasi tuleb veel paljude sildade alt läbi minna. Kui oleme silla Camden Road (mitte ajada segi Camden Street, mis on enne seda) all, siis tasuks vaadata üles. Seal on jäme raudtoru. Selles torus voolab River Fleet, jõgi, mis jookseb Hampstead Heath nimelisest metsapargist kuni suubub Thames'i seal, kus on Blackfriars Bridge. Praegu jookseb see jõgi täies ulatuses maa all, läbides ootamatuid kohti, nagu Kings Cross jaama esine ning kõrtsi Ye Olde Chessire Cheese kelder.

Kui teel näed ilmatulaia silda, millel oleksid nagu aknad küljepeal, siis tea, et see raudteesild viib jaama St Pancras. Seisata ja kui kuuled mürinat pea kohal, siis ehk oli see Eurostar rong Pariisist...

Kohe pärast eelmainitud silda näeme vasakul pool mingeid võrejaid ümmargusi torne. Nende nimi on gasometer. Need olid kunagi gaasihoidlad. Nende võrede sisse kerkis vees ujuv hiiglaslik pütt, milles säilitatigi gaasi. Kuna gaasi hoidmiseks on tänapäeval paremaid viise, siis neid torne enam ei kasutata. Esimese sisse neist on rajatud üsna omapärane pisipark.

Edasi minnes näeme küllaltki hivitavat lüüsisüsteemi ja jõuame paika Granary Square. See on selline ilus astmestike ja purskkaevudega kujundatud paik, kus inimene saab lihtsalt istuda või lesida ja puhata. Selle paiga juures olevalt sillalt üle minnes jõuame üsna pea metroojaama Kings Cross St Pancras juurde. Aga võime alul pisut edasi minna. Sest peatselt jõuame raamatupoe Word on Water juurde. See asub saja aasta vanusel puulaeval. Kui raamatud huvitavad, tasub pardale minna, selles poes on mõnikord hämmastavalt madalad hinnad. Muide, kui seisame selle raamatupoe ees, siis meie all sõidavad rongid. Jaamast King's Cross väljuvad rongid sõidavad tunnelis, mis läheb selle koha peal kanali alt läbi. King's Cross rongid väljuvad platvormide juurest, mis on maapinna tasemel ja jaamast väljudes rong laskub. Kõrvalasuva St Pancras jaama rongide peatused on aga üleval teisel korrusel (kummaline, aga vanasti oli esimesel korrusel õlleladu), seepärast rongid lähevad üle silla. Jaamas King's Cross võid külastada ka Harry Potteri fännipoodi. Enne metroosse minekut käi ka jaamas St Pancras ära, see on ilus ja huvitav.