Loodame, et sul ei ole vaja oma metroosse unustatud asju taga otsida. Aga leiubüroo vaateaken 200 Baker Street tasub vaatamist küll. Mida kõik inimesed on linnatransporti unustanud! Vaateaken on muidugi väike. Kõik sinna ei mahu. Näiteks seda surnukirstu, mis kunagi rongi unustati, seal pole. ;-)
Praegu seda seal enam pole, on ära kolinud. Kahju.
Üks kauneimaid Londoni kirikuid. Sinna tasub minna, kui vihma sajab. Vihmase ilmaga on sel kirikul üks omapära. Ei, katus ei lase läbi. Aga vihmavesi mingi ehitusliku omapära tõttu imbub seintesse. Ja siis seespool tundub, et kiriku seinad nutavad suuri pisaraid.
Kui tahad lõunastada eriti huvitavas kohas, siis ehk teed seda kiriku St Martin-in-the-Fields keldris? Hoolimata eriti uhkest kohast Trafalgar Square servas, on hinnad siiski suhteliselt mõõdukad.
Muidugi, kui tahad kokteili kõrvale ka vaadet väljakule, mine üle platsi St James's nimelisse hotelli baari The Rooftop. Nagu nimestki aru võib saada, asub see hotelli katusel.
Kui juba sealkandis oled, ehk sind huvitab, miks väljaku nurka ja sealset metroojaama nimetatakse Charing Cross? Cross tuleneb seal ≈1290..1647.a. seisnud ristist, mille nimi oli Queen Eleanor Memorial Cross. Aga Charing tuleneb vanast inglise sõnast cierring, mis tähendab jõekäänakut. Väljakult seda käänakut praegu näha ei ole, aga vaid paarisaja meetri kaugusel on Thames'i käänak. Kaugetel aegadel oli see üsna lage koht, nagu ka eelpool mainitud kiriku nimest võib järeldada.
Neid riste pandi Eleanori teekonnal matmispaika palju, aga see siin säilis kõige kauem. Praegu on kuningas Edward I armastatud abikaasa Eleanori risti kohal kuningas Charles I ratsakuju. Kuju vaatab just selle koha suunas, kus too kuningas hukati (Banqueting House ees). Kui Oliver Cromwelli segased ajad lõppesid, sai troonile Charles II ja eelmise kuninga hukkajad hukati just samas paigas, kus seisab see monument.
Muide, seda sõna "armastatud" ei kasutanud ma Eleanori kohta ilmaasjata. Kuigi abielu sõlmiti poliitilistel põhjustel ja Edward oli sel ajal 15-aastane ja tema abikaasa vaid 13, kujunes see tõeliseks romantiliseks abieluks ja abikaasa surm 49 aasta vanuses oli kuningale väga suur löök. Neil sündis 15 last!
Paigas Camden Town on ühed Londoni huvitavamad turud. Seepärast ongi pealkirjas "s" sulgudes, et tegelikult on tegemist pigem turgude jadaga. Ära mõnda neist maha maga. Kui väljud metroost ja hakkad loode suunas liikuma (mööda Camden Hight Street'i), siis näed peagi paremal pool suurt kirja The Camden Market. Võid muidugi seda uudistada, aga tea, et see on vaid pisikene Buck Street turuke. Põhiline turgude ala on ees. Liigu edasi. Peagi jõuad sillani, mis viib üle Regent Canal'i. Võid seda mööda kanali ületada, aga huvitavam oleks mööda kallast vasakule minna ja siseneda turgude alale üle jalakäijate silla. Näed siis ka vanade lüüside süsteemi (Camden Lock tähendabki lüüsi). Turg on suur ja mitmekesine. Loodan, et leiad üles eelpool kirjeldatud Cyberdog'i ja näed ära ka Amy Winehouse'i kuju. Ka järgmises punktis kirjeldatud jäätisepood asub seal. Osa turust asub vanades tallides raudtee all. Seoses sellega on turul ka palju hobuste kujusid.
See paik asub eelmises punktis kirjeldatud turul. Siit saad osta jäätist, mille tegemiseks kasutatakse vedelat lämmastikku. Kogu valmistamise protsess toimub kliendi silme all.
All Hallows Church asub Twickenhamis, küllaltki kaugel Londoni südalinnast. Aga kunagi seisis see otse City südames, Lombard St. ≈1930.a. võeti see kivihaaval lahti ja ehitati üles uues paigas. Kirik on ehituslikult küllaltki huvitav. Selle kellatorn on küll kirikuga ühendatud, aga asub põhiosast eemal. Ning kellatorn pole teravatipuline, vaid ülal asub täies laiuses rõdu.
Sild pole ehk väga erilise väljanägemisega, aga temaga on seotud mitmeid huvitavaid fakte.
Putney Bridge pole alati seda nime kandnud, algul oli see Fulham Bridge.
Tegemist on teise sillaga, mis ületas Thamesi jõge. London Bridge jääb kilomeetrite kaugusele. Aga see esialgne sild on lammutatud ja praegune juba mitmes sellel kohal.
Silla ehitamine sai alguse sellest, et peaminister Robert Walpole külastas kuningas George I Kingstonis ja jäi tagasiteel hätta. Paadimees oli läheduses asuvasse Swan Inn'i jooma läinud ja paat seisis teispool jõge. Peaminister asus toetama silla rajamist ning tal oli selles edu.
Sild oli tollisild, selle ületamise eest tuli maksta. Isegi Walesi prints maksis igal aastal 100 naela, et tema ja ta pere saaksid vabalt silda ületada. Kõik sillad muutusid vabalt kasutatavaiks alles 1877.a. Lihtinimesed said tasuta üle vaid siis, kui jõgi jäätus. Seda juhtus 1677., 1739., 1788.-89. ja 1813.-14. aastatel. Enamasti Thames talviti ei jäätu.
Aastal 1795 naisõiguslane ja feminist Mary Wollstonecraft hüppas sillalt jõkke, tahtes end tappa abikaasa truudusetuse pärast. Õnneks paadimehed jõel päästsid ta. Hiljem ta abiellus uuesti ja sündis tütar Mary Shelley, kuulsa Frankensteini autor.
Aastal 2014 sõitis buss läbi sillapiirete ja jäi pooleldi jõe kohale rippu. Juht sai kergelt põrutada, kõik reisijad pääsesid vigastusteta.
Silla mõlema otsa lähedal on kirik.
Silla all on kaks suurt raudpuuri. Paljud arvavad, et neis hoiti kurjategijaid. Nii see siiski ei ole. Need puurid takistavad sissepääsu kanalisatsioonisüsteemi väljavooludele. Ei, ärge ehmuge, tavaliselt solki sealt jõkke ei voola. Need on avariiväljapääsud eriolukordadeks, näiteks enneolematult tugeva paduvihma puhuks.
Kirik, mis asub sisuliselt keset tänavat liiklussaarel. Aga 1714. aastal, kui ehitamist alustati, polnud seal erilist liiklust... Kahekümnendal sajandil on kahel korral plaanitud kiriku lammutamist, aga avalikkuse vastuseisu tõttu on kirik senini alles. Kiriku juures asunud kalmistut aga enam ammu ei ole.
Aga kohe kõrval üle tee võite majal näha silte: PICCADILLY RLY STRAND STATION. See on praeguseks suletud Aldwych'i metroojam. See avati 1911.a. ja suleti 1994.a., sest sissepääs toimus liftidega, aga need ei vastanud nüüdisaegsetele ohtusnõuetele. Sinna korraldab TfL (Transport for London) mõnikord ekskursioone. Vaata https://www.ltmuseum.co.uk/ whats-on/hidden-london.
Suure pargi servas ei pruugi see eriti suur paista, aga vaadake pisut lähemalt. See valmistati 1951.a., aga praegusesse kohta püstitati see 108 jalga kõrge mast 1977.a. Eriti vandaalikindel - kaalub viis ja pool tonni.
Kivist iste rahvast üle jõe vedanud kaksateistkümnenda sajandi paadimeestele. Maja, mille ees see kunagi asus, enam ei ole, nüüd asub söögikoha The Real Greek seinas.
19. sajandil oli Londonis palju probleeme nakkushaigustega, mis levisid saastunud joogivee kaudu. Heategijate abiga rajati 85 avalikku joogivee punkti, millest voolas puhas allikavesi ja kust londonlased võisid nakkust kartmata juua. Kõige esimene neist rajati kiriku St Sepulchre-without-Newgate (no on alles nimi!) juurde. Seda võid praegugi näha, kuigi vett see anam ei anna.
Kui tahad soojal suvepäeval tasuta veepudelit täita, siis üks selline võimalus on sul metroojaama Green Park väljapääsu ees pargi nurgas.
Londonis on palju erilisi postikesi (nn pollardeid), mis peavad takistama autodel (varem ilmselt hobuvankritel) jalakäijate alale tungimast. Viimasel ajal on neid seoses terroriohuga palju juurde tulnud. Aga mitte kõik pole sellised. Mõni on lihsalt lustaka skulptuurigrupi osa.
Eespool oli juba juttu kolmekordsetest sildadest. Ühe võid veel ootamatult avastada, kui jalutad Regent Canal'i ääres ja oskad vaadata. Kohas, kus kanalit ületab Camden Road, vaata silla all olles üles. Lae all jookseb mingi toru. Seal voolab River Fleet, otse su pea kohal.
See kirik otse kesklinnas on muidugi ilus, aga siin tasub veel midagi vaadata. Kui lähed paremalt poolt hoovi, siis näed seal suuri kividetaile, mis pärinevad päris esimesest Londoni kivisillast. Ning kiriku torni all on kaaristu, kus näed seina küljes puutükki, mis pärineb selle silla juures olnud sadamast. Seda puutükki, mis on umbes 2000 aastat vana, saab koguni käega katsuda.
Columbia Road Flower Market. Kui lilli vaja, mine sinna. Valik hea ja hinnad kordades odavamad kui lillepoes. Kahjuks avatud vaid pühapäeviti. Lähemale viivad bussid 26, 48 ja 55 (viimane jaama Old Street lähistelt). Aga jala pole ka kaugele minna 1.3 km. Kui metroojaamast minema hakkad, siis poole kilomeetri pärast (kohe pärast silti ELKAY PROPERTIES vasakul pool) võiksid teha sajameetrise põike vasakule tänavale Rufus St. Seal on kena pisike pargikene ja väike tänavakohvikuke. Kui seal ühe kohvi jood, siis tea, et just kõrvalolevas majas elas doktor John Parkinson, tema järgi nime saanud haiguse esmakirjeldaja.
Vanal ajal oli turg avatud laupäeviti, aga kohaliku üsna arvuka juudi kogukonna soovil päeva muudeti. Avatud P 8:00..15:00. Parimad lilled müüakse esimese paari tunni jooksul, aga alates kella 13-st jällegi hinnad langevad tunduvalt, sest müüjad soovivad kogu kaubast lahti saada. Vali ise õige aeg lilleturu külastamiseks.
Sellel aadressil elab peaminister. Aga sinna sa ei pääse, tänav on lihtsurelikele suletud. Kui on tahtmine peaministri maja ees selfie teha, siis tea, et aadressil 10 Adam Street on väga sarnane maja ning välisuks. Seal võid pilte teha niipalju kui kulub. Kes see ikka vahet teeb.
Maja ning välisuks on tõesti hämmastavalt sarnased. Aga avaldan sulle väikese saladuse. Peaministri ukse kohal ripub latern, mida teisel majal pole. Keera pilti tehes kaamera allapoole, et erinevust näha poleks. ;-)
Katsu mitte eksida. Nimelt otse Adam Street kõrval on ka John Adam Street, viimane pole see õige.
Oot, oot... Kui eespool nimetasin Londoni lennuaamu, siis sellist nende hulgas ju polnud. Ega enam ei olegi. Aga see oli esimene Londoni reisijaile mõeldud lennujaam. Varem lendasid vaid ropprikkad huvilised ja sõjaväelendurid. 1920. aastal avatud lennujaamas oli ootesaal, lennujuhtimise torn ja raadionavigatsiooni seadmed. Praegu tavaline asi, aga tookord olid need esmakordselt just siin. See lennujaam suleti aastal 1959. Lennukid vajasid pikemaid maandumisradu ja müra häiris liialt lähedal olevate majade elanikke. Aga erinevalt paljudest teistest pisilennujaamadest, on siin lennujaama hoone säilinud. Uhke hoone. Selles on praegu külastuskeskus. Ning selle ees seisab päris lennuk postide otsas. Kesklinnast küllaltki kaugel ja raudteejaamast tuleb kilomeeter kõndida, aga lennundushuvilisele kena paik, mida vaadata.
Muide, just Croydoni lennujaamas võttis 1921. aastal vanemsideohvitser Frederick Stanley Mockford kasutusele hädasignaali "mayday".
Üks vana dokumentaalfilm sellest jaamast on siin .
Üsna märkamatu jalakäijate sillake paigas nimega Paddington Basin. Aga disainer Thomas Heatherwick on selle üsna kavalalt välja mõelnud. Iga reede keskpäeval tõuseb see sild üles ja rullib end kokku. Tehnikahuvilistel põnev vaadata. Paras geomeetriaime.
Eespool oli juttu kunstniku loodud ninadest. Aga on ka kõrvad. Mine aadressile 9-10 Floral Street ja näed maja küljes kõrva. Neid kunstnik Tim Fishlock'i loodud kõrvu on tegelikult rohkemgi (ühe neist leiad tänava vastasküljest, tänava otsast, kui veab, ka ühe nina). Mida ta neid luues silmas (või kõrvas?) pidas, ei tea.
Kui oled eelmises punktis kirjeldatud koha ära vaadanud, pööra pilk itta. Seal näed majade vahel eriti huvitavalt kujundatud ühendussillakest. Ehk on disaini tinginud ka see, et seda mööda minnakse balletikooli.
Sellest kohast on sajandeid lähedalt möödunud Londonisse sõitvad kaubalaevad. Siia toodi kõigile vaatamiseks hukatud piraadid. Hukkamine toimus paigas Execution Dock Wappingis. Aga piraadid pandi rippuma suurde puuri ja toodi siia kõigile näha.
Praegu neid siin muidugi pole, aga on midagi muud vaadata. Nimelt Richard Wilsoni "kunstiteos" nimega Slice of Reality. See on lõiguke ookeanilaevast. Ning asub see väidetavasti täpselt nullmeridiaanil. Loodetavasti leiad selle, metroojaama juures on juhatavad viidad väljas.
18. sajandil olid Londonis populaarsed kukevõitlused. Cockpit'iks kutsuti seda pisikest ringikujulist ala, kus neid korraldati. See trepike viis neist ühe sellise juurde. Cock on teatavasti briti vaste USA sõnale rooster.
Rules for matching and fighting cocks in London:
To begin the same by fighting the lighter pair of cocks (which fall in match) first, proceeding upwards to the end: that every lighter pair may fight earlier than those that are heavier.
In matching (with relation to the battles) it is a rule always, in London, that, after the cocks of the main are weighed, the match bills are compared.
That every pair of dead or equal weight are separated, and fight against others, provided that it appears that the main can be enlarged by adding thereto either one battle or more thereby.
Aga miks lennuki juhikabiini kokpitiks kutsutakse? Sõjalennukite alguspäevil istus piloot lennukikeres olevas ümmarguses augus. Selle augu kuju ja võitlus vaenlase lennukitega ilmselt viis mõtted kukevõitlusele.
Kena koht vaadata Londoni panoraami. Vaateplatvormil on ka infotahvel, kust saad vaadata, kuidas mingit ehitist kutsutakse, mida silmapiiril näed. Küngas on 65 meetrit kõrge ja kannab oma nime 15. sajandist.
Mina käisin seal päeval, aga eriti kaunis pidi vaade olema päiksetõusu ajal. Ka öine vaade pidavat olema võrratu. Mäel (esimese pildi suhtes selja taga) on elurajoon, kus elab palju tuntud ja rikkaid inimesi. Näiteks modell Kate Moss, ehk oled seda nime kuulnud.
Siit näed palju Londoni tuntud ehitisi. Mitut neist sina ära tunned?Aga niimoodi paistab mägi altpoolt vaadates.ZOOM
Kunagi oli selliseid hiigelsuuri pudelikujulisi põletusahjusid keraamika põletamiseks Londonis palju. Aga vaid üks neist on tervikuna säilinud. Õnneks on see otse tänava ääres, seega ilusasti vaadeldav. Ahjul on ka sildike, mis selgitab selle ajalugu. Tänavake, mis kulgeb majaderea taga, kannab nime Hippodrome Mews. Ainus märk, et sellel alal kunagi asus hipodroom.
Londoni kõige väiksem maja. Vaevalt meetrilaiune. Kahe maja vahel oli kitsas käik, mida mööda hauaröövlid pääsesid maja taga olevasse kirikaeda. Et neid takistada, ehitatigi see majake, ühe ukse ja ühe aknaga. Vaevalt, et seal sees rohkem, kui üks tuba on... Paarkümmend meetrit paremale on seinal tahvel, millel mälestatakse 105 katoliku märtrit, kes surid Tyburni võllapuus siin lähedal.
Kui tahad aga näha kitsaimat maja Londonis, milles ka sees elatakse, siis mine: 14 Goldhawk Road W12 8HD.
Kena kõrts otse metroojaama kõrval. Aga siin on üks iseaärasus, mida ei oska igaüks tähele panna. Kõrtsi välisseinal ripub konsooli küljes kolm kuldset kera. Miks? See on nimelt ammustest aegadest pandimaja märk. Aga mingit pandimaja seal tegelikult ei ole. See on vana lugu... Kakssada aastat tagasi ilmus kõrtsmiku juurde hästi rõivastatud tundmatu mees ja soovis temalt raha laenata. Pandiks pakkus ta väga hinnalist taskukella. Kõrtsmik laenaski raha. Paar päeva hiljem ilmus kõrtsi kuninga saadik ja maksis raha tagasi. Selgus, et tundmatu oli olnud kuningas George IV. Et asi igati seaduslik oleks, tõi saadik ka kuninga allkirjastatud pandimaja litsentsi. Ning nagu sel traditsioonide maal kombeks, kehtib see tänaseni. Nii võibki maja kanda pandimaja märki, kuigi seal tegelikult pandimaja ei ole.
Kena tänav üsna Westminster Palace läheduses, ilusad punasest kivist majad. Aga vaata hoolikalt - hulk aknaid on kinni müüritud. Miks? Need on kinni müüritud neist aegadest, kui korteriomanikelt riik nõudis maksu akende arvu pealt. Aknamaks kehtis aastatel 1696..1851. Raha kokkuhoiuks paljud müürisid osa aknaid kinni, et vähem maksta. Ning need on suletud senini.
Muide, kui oled juba sellel tänaval, vaata maju 7 ja 9. Nende majade vahelisel seinal on veel alles II MS aegsed kirjad, mis juhatasid pommivarjendisse.
Sild nimega London Bridge on korduvalt lammutatud ja uuesti ehitatud. Praegune sild on küll üsna näotu... Või ehk igav, kui püüda ilusasti väljenduda. Aga üks sildadest lammutati aastal 1831. Sillal oli 14 kivist tahutud varjualust, kus sillal viibija sai istuda ning ehk kihutava kaariku eest varjuda. Mõned neist on säilinud. Üks on algsele paigale üsna lähedal haigla sisehoovis. Teine on mingi elukvartali sisehoovis. Aga kaks tükki asuvad asuvad Victoria pargi idaosas. See kivist varjualune meenutab ehk kõige rohkem vandaalikindlat bussiootepaviljoni. Aga eks mine ja vaata ise (Raudteejaamast läände, sealt saab jalakäijate silla kaudu üle maantee ja lähima pargi sissepääsu lähedal).
Siit said tookord Hampsteadi üsna vaesed elanikud 17.-18. sajandil joogivett võtta. Tegemist oli allikaveega, mis tuli kanalis naabertänavalt. See oli väga oluline, sest just saastunud vee kaudu levisid paljud hävitavad epideemiad. Selle annetas kohalikele elanikele detsembris 1698.a. leedi nimega Susanna Knowle. Nime on joogiveeallikas saanud kreeka mütoloogiast. Vesi oli suure rauasisaldusega ja seda loeti tervisele väga kasulikuks. Üle tee rajati raviasutus, sest see vesi pidi olema hea kõhuusside, hüsteeria ja liigse vedeliku vastu ajus. Nii väitis kohalik arst doktor Gibbon. Juba 1665.a. suure katku ajal pagesid paljud linnaelanikud siia, ju siis siin selline tevislik kliima oli...
Nüüd on raviasutuse asemel elumajad ja vett siit enam ei saa. Veekanali kohal on jalgtee. Aga veevõtukoha ehitis seisab senini ja on riikliku kaitse all.
Thames on jõgi, millest ei saa Londonis viibides mööda vaadata. Aga kui soovid jõge vaikuses, rahvahulkadest eemal viibides vaadata, käega vett katsuda, siis on see sobiv paik. Ometi asub see vaikne nurgake otse kesklinnas. Tuleb lihtsalt otse raudteejaama Cannon Street parempoolse külje pealt mööda pisikest tänavat edasi minna ja peagi võib trepist otse jõe kaldale laskuda. Kui vesi on madal, saab mööda kallast mõnisada meetrit kummalegi poole jalutada. Seinal näed kinnimüüritud avasid, mille vahelt kunagi reovesi jõkke jooksis. Praegu muidugi seda enam ei juhtu. Siia kohta suubus ka kunagi jõeke Walbrook, mida enam ei ole, see on ammu torustikesse juhitud.
Teatavasti asutati esimene vabamüürlaste loož (The United Grand Lodge) aastal 1717* just Inglismaal. See tõeliselt muljet avaldav hoone ehitati aga 1933.a. Sinna saab ka sisse vaatama minna, seest on hoone sama vägev ja süngevõitu. Avatud E..R 10:00..17:00. Ekskursioonid 11:00, 12:00, 13:00, 14:00, 16:00 ja 16:00. Muu hulgas võib näha ka kolme meetri kõrgust trooni, mis valmistati 1790.a. printsregendi, hilisema kuninga George IV jaoks. Naljakas mõelda, kuidas see lühikest kasvu jässakas mees seal välja näha võis. Kui soovid teemasse sisse elada, võid pärast sööma minna restorani Rules (35 Maiden Lane**, pool kilomeetrit edelas). Seal pakutakse süüa just vabamüürlike traditsioonide kohast toitu.
* Muide, aastaarv 1717 on hea meelde jätta - täpselt 200 aastat varem algas reformatsioon, 200 aastat hiljem lõi revolutsioon Venemaal paljud asjad Euroopas segi.
** Ma loodan, et ma su söögiisu sellega ära ei riku, et mainin, Maiden Lane pole saanud nime mitte sõnast maiden - neiu; hoopis sõnast midden - solgi- ja sõnnikuhunnik. .
Aastal 1711 võttis parlament vastu otsuse ehitada 50 uut kirikut. Neist ehitati siiski vaid 12. Neist kuue arhitekt oli Nicholas Hawksmoor (1661..1736), Christopher Wreni õpilane. Üks neist kirikuist oli St. Anne's Church kohas Limehouse. Kirikul on kõrge torn ja sellel kell, mis on kõrgeim kõigist Londoni kirikute tornides asuvaist ajanäitajaist. Kirik asub üsna Thames'i lähedal ja kellalöögid igal veerandtunnil kostsid jõel asuvatele laevadele. Kiriku tornis on otsenähtavus observatooriumile, täpsemalt seal asuvale punasele kerale, mis langes alla (langeb senini, muide) iga päev kell 13:00. Selle järgi sai tagada ajasignaalide täpsuse.
Kiriku aias aga asub kivist püramiid kõrgusega 3 meetrit. Selle lõunapoolsel küljel on kiri: "The Wisdom of Solomon". Senini ei teata, miks see seal on ja milleks mõeldud oli. Ei tundu, et see oleks mingi kiriku ehitamisel üle jäänud detail, see ei sobiks seal kuhugi. On oletatud seost vabamüürlusega... Väidetavalt moodustavad Hawksmoor'i kirikud kaardil pentagrammi. Aga püramiidi otstarve vist jääbki meil teadmata, kiriku aias ta igatahes seisab, võid vaatama minna.
London on huvitav linn. Üks maailma suurimatest, kuid alati on suhteliselt lähedal mõni vaikne koht, kus puhata ja mõtiskleda. Üksnes 13 minutit metroosõitu Westminsterist (Jubilee Line), ning oled Greenwichi poolsaare tipus. Kõigest 300 meetrit kirdesse ja oled jõe kaldal. Thames on siin laiem ja kõrghooned ei varja vaadet. Kalda lähedal vees asub platvorm ja sellel midagi... On see skulptuur? Ei oskagi nimetada. Objekt on 30 meetrit kõrge ja koosneb risti-rästi metallvarrastest. Aga kui hoolikalt vaatad, siis selle sees tundub olevat inimfiguur. See on Antony Gormley looming. Tema teoseid võib näha ka Liverpoolis, aga tema loodud on ka 31 meesfiguuri South Bank majade katustel.
Samas lähedal kulgeb köisraudtee üle jõe tõustes 90 meetri kõrgusele. Kui sa seda juba teinud pole, mine kindlasti sõitma. Pole üldse hirmus, gondlid ei kõigu isegi tugeva tuulega ja vaade on ilus. Siinsamas lähedal on ka Slice of Reality, mida kirjeldasin punktis 174.
Holland Park on tegelikult kasutusel piirkonna nimena, on sellenimeline tänav ja metroojam. Aga siinkohal on mõeldud ikka parki ennast.
Park on 22 hektarit suur ja on saanud nime mitte riigi, vaid isku järgi. Lord Holland rajas siia maja nimega Holland House. Üks maja tiibadest on säilinud, muu osa hävis II MS pommitamises. Maja terassil antakse suviti ooperietendusi. Pargis on ka spordiplatsid ja kaks mängudeala lastele. Pargis paiknevad ka kaks jaapanipärast aiakest - Kyoto Garden (1991.a.) ja Fukushima Memorial Garden (2012.a.).
Holland Park on näiteks võrreldes Hyde Park'iga palju mitmekesisem. Siin on hooneid, suuri lagedaid alasid ning põhjapoolses osas peaaegu põlismets.
Little Venice on piirkond Regent Canal'il. Kena koht, kus jalutada. Pole ka liiga rahvarikas, saad rahulikult Waterside Cafe kohvi nautida. Little Venice nime andis paigale poeet Robert Browning, kes elas siinsamas (just seesama valge majake Waterside Cafe'st kagus, kus kanal kitsamaks läheb).
Tower Bridge põhjapoolse otsa all asub imelik kahhelkividega kaetud seintega ruum. Milleks seda kasutati? Vastus on pisut hirmutav - see oli ajutine hoiupaik, kuhu pandi jõest väljatõmmatud uppunud inimesed. Ju siis neid omal ajal nii palju oli, et selleks erilist hoiupaika vajati.
Pood Nauticalia, mis reklaamib end maailma esimesena. Ning mingis mõttes ongi, see asub vaid 0.4 minutit nullmeridiaanist läänes. Igasugune merendusalane suveniiride pudi-padi. Odavast kuni päris kallini. Aga on ka üsna huvitavat kraami. Pildi tegemisel oli küll kahjuks suletud, aga hiljem käisin ikka sees ära. Tasub vaadata, ehk leiad endale midagi huvitavat. Kompassid, baromeetrid, laevamudelid. Nagu öeldud, mõned üpriski kallid ja tundub, et meisterlikult tehtud. Pole päris tavaline suveniiripood.
V&A on üldtuntud lühend tähistamaks kuninganna Victoriat ja tema abikaasat Albertit. Muuseumis on uskumatu kogus mänguasju väga mitmest ajajärgust. Tasuta.
Praegu sinna ei pääse, muuseum on uuendamisel. Peatselt avatakse uue nimega Young V&A. Eks siis saab näha...
Trafalgar Square'il on üks monumendi alus, millele sajand tagasi rahapuudusel kuju panemata jäi. Sinna pidi tulema kuningas William IV kuju. Sellel alusel eksponeeritakse nüüd mitmete kunstnike töid. Ka see pudel seisis algul seal. Aga nüüd seisab ta Greenwich'i meremuuseumi ees. Ongi õigem, sest laeva pudelis on ikka meremeestega seostatud.
Väga tugev konstruktsioon. Seepärast, et see pole lihtsalt raudteesild. Selle peal asub terve raudteejaam. See on ainus jaam Londonis, mille sissepääsud asuvad mõlemal pool jõge.
Muide, vasakult paistavad eelmise, lammutatud silla, punased sambad. Need sambad olid kolmeksupa, kuid üks rida on uue silla sees.
Kunagi sõitis ka Londoni kesklinnas tramm. See siin on sissepääs omaaegsesse trammitunnelisse. Nüüd on see suletud ja mahajäetud. Siiski jõepoolne osa tunnelist on nüüd kohandatud sõitmiseks autodele.
Autotunneliks kohandatud osa väljub Waterloo sillale selle alguses. Aga trammid sillale ei sõitnud, vaid keerasid jõe kaldapealsele. Kustkohast? Mine Waterloo silla alla jõe põhjakaldal. Seal näed suuri väravaid ja nende taga asub ööklubi. Kunagi oli just see koht, kust sõitsid välja trammid ja tegid üsna järsu pöörde paremale.
Selle nimega kõrts on siin olnud mäletamatutest aegadest. Suures tulekahjus 1666.a. põles see maha. Aga juba järgmisel aastal ehitati uus kõrtsihoone ja tegutseti edasi. Tegelikult polegi see lihtsalt Pub, vaid terve pisikene kompleks erinevaid restorane ja söögikohti. Palju pisikesi baare 12 ruumis üle nelja korruse. Siin on armastanud aega viita Charles Dickens ja Conan Doyle.
Muide pärast kehakinnitamist ära unusta külastada St Bride's kirikut peaaegu otse üle tee (pisut vasakule). Tasub ka vaatamist. Vanameister Wreni projekteeritud.
Ära pinguta selle nime hääldamiseks eriliselt. Tegelikult hääldatakse seda ikka "the old...". Tegemist on lihtsalt vana kirjaviisiga.
Sammas, mis on toodud Egiptusest. See püstitati aastal 1475 BC Heliopolises. Imperaator Augustus käskis selle vedada Alexandriasse, kuid vundament tehti kehv ja sammas kukkus pikali. Nii lebas see seal aastasadu. Aastal 1819 Muhammad Ali (mitte see mees, keda sina mõtled , Egiptuse asevalitseja) andis selle Suurbritanniale. Samba all on ajakapsel, milles Piibel, sigarid, raha, ajalehed ja 12 (mõnedel andmetel 14) Inglismaa kauneima naise pildid. Sammast peavad valvama sfinksid, aga nendega juhtus see paha lugu, et töömehed panid need valet pidi paika ja seega valvurid on võimaliku vaenlase poole tagumise otsaga (võrdle nelja lõviga Trafalgar Square' il). Kolmandal pildil on näha kahjustused, mis tekkisid pommikildudest Londoni kõige esimesel pommitamisel 4. septembril 1917.a.
Kui külastad observatooriumi, tahad kindlasti näha ka teleskoopi. Mis observatoorium see teleskoobita on. Aga sellega on seotud väike tüng. Nimelt lähed observatooriumi ustest läbi hoovi ja pöörad paremale. Sealt saad osta üpris kalli pileti, millega pääsed sisse ja näed hulga fotosid ja muud kribu-krabu ning saad seista üks jalg ühel ja teine teisel poolkeral (selfie!). Nagu mujal ei saaks, sest nullmeridiaan kulgeb ümber kogu Maa... Aga teleskoopi ei näegi, sest seda seal pole. Tegelikult pole vaja üldse raha kulutada. Mine välisuksest sisse ja pööra kohe paremale. Seal on suveniiripood. Poe lõpus on puutrepp, mis läheb üles. Tõuse seda mööda teisele korrusele, seal on rauast keerdtrepp. Seda mööda jõuadki teleskoobini ja maksma ei pea midagi.
Baker Street
Barbican 
Aga vihmavesi mingi ehitusliku omapära tõttu imbub seintesse. Ja siis seespool tundub, et kiriku seinad nutavad suuri pisaraid.
