Mayfair

Jalutuskäigu pikkus 4.5 km

pilt  Green Park   pilt
pilt

Mayfair on nime saanud laatadest, mis kunagi (tol ajal lagedal platsil) siin igas maikuus toimusid. Veidi labasevõitu nime päritolust hoolimata on see praegu Londoni üks peenemaid ja kallimaid paiku.
Alustame oma jalutuskäiku metroojaamast Green Park ning ka lõpetame seal. Kui soovid enne jalutuskäiku veepudelit täita, siis otse pargi lähimas otsas on selleks võimalus.
Alustame jalutamist pargi servas suunaga edelasse ja keerame tänavasse White Horse Street. Saja meetri pärast võime keerata vasakule. Meist paremale poole jääb kvartal, mida kutsutakse Shepherd Market. Seal on praegu igasuguseid poekesi ja üsna eklektiline arhitektuur. 1920. aasta paiku oli see üks Londoni peenemaid linnaosi. Asjatundjad soovitavad ka sealset Poola-Mehhiko bistrood (imelik kombinatsioon?). Seal ühes majas võttis ka 1970.a. rokktäht Keith Moon talle surmavaks saanud üledoosi.
Seikleme juurdelisatud kaardi abil edasi. Kui jõuame S Audley Street mööda teise vasakult liituva tänavani (Tilney Street), siis tasuks vaadata paremale. Seal on vana kaheksatahuline malmist valgustuspost. Selle alaosas väikese luugi taga oli veerand sajandit Vene spioonide kirjade peidik, ehk Dead Letter Box. Edasi minnes jõuame uhke poe ette: Thomas Goode & Co. Portselan, kristall, hõbenõud. Selle poe kliendid on olnud kuninganna Victoria ja Vene tsaar. Kohe üle kõrvaltänava on uhke Grosvenor Chapel. Pöörame paremale ja läheme läbi kabeli aia. Selgub, et seal on veel üks kirik, Farmstreet Church. Tagaväravast saame tänavale Mount Street, keerame paremale. Otse värava vastas on kaarja fassaadiga Connaught Hotel, kuhu meil vist asja pole. Üks öö kõige odavamas toas maksab üle tuhande naela. Paremale poole jääb kalarestoran Delfino, üks parimaid omataoliste seas. Suurärimees Charles Saatchi armastab seda paika väga, kuid restoranikülalised on korduvalt pidanud olema tunnistajaks tema lärmakatele tülidele oma naisega...
Peagi pöörame vasakule (Davies Street) ning liigume mööda seda kuni tänavani Brook Street, seal pöörame paremale. Otse nurgal on Claridges Hotel, mis tegutseb selles paigas juba 150 aastat. Teel möödume Penhaligon's parfüümipoest ja Fenwicki kaubamajast. Aga vahetult enne esimest on paremal pool maja, milles elas millalgi Jimi Hendrix. Jõudnud välja tänavale Regent Street, pöörame paremale ja kohe esimesel võimalusel uuesti vasakule. Oleme nüüd tõeliselt peene kaubamaja Liberty ees. Tasub pea kuklasse ajada ja vaadata, mis seal katusel on. Maja on üldse väga omapärane. Liberty nimi ei ole mingi vihje vabadusele osta või ostmata jätta, see on 1924. aastal asutatud kaubamaja omaniku perekonnanimi. Maja ehitamisel on kasutatud kahe vana laeva puitu.
Edasine teekond viib läbi tänava Savile Row. See on tuntud kui meesterätsepate tänav. Tasub sisse astuda poodi Huntsman & Sons. Tundub, et sisenesid džentelmenide klubisse, mitte poodi. Klient on siin alati "Sir". Kujutle vaid, neis ruumides on rõivaid valinud Nelson, Churchill ja Chaplin! Aga tänava lõunapoolses otsas vasakult eelviimase maja ees vaata üles. Midagi erilist ei paista, aga tea, et just seal katusel andis The Beatles oma viimase kontserdi.
Kui keerad vasakule (Burlington Gardens), siis näed vasakul pool uhket fassaadi. Seal on kunstigalerii, selle taga Royal Academy of Arts, selle taga jälle galerii ja nii ligi 200 meetrit puhast kunsti kuni järgmise tänavani (Piccadilly). Kohe kõrval viib sinna kaetud ostutänav Burlington Arcade, aga väldime kiusatust sinna pöörata. Läheme parem tänava lõpuni, kus kohtuvad Old Bond Street ja New Bond Street. See on olnud jõukate inimeste paik juba 18. sajandil, siin on palju luksuspoode ja siit võime leida Euroopa kalleimat kinnisvara.
Tagasiteel metroojaama möödume pargist Berkeley Square. Tasuks vaadata, kui erinev arhitektuur on kahel pool - lääneküljel vanad inglise stiilis majad, idas ilmatusuured ja igavad kortermajad. Samas kõrval on maja aadressiga 7 Bruton Street, kus 21. aprillil 1926.a. sündis kuninganna Elizabeth II.