Londoni populaarseimad paikkonnad

London jaguneb 33 linnaosaks. Sageli öeldakse, et linnaosi on 32. See on seepärast, et City't oma tuhandeaastase ajaloo ja eriliste seadustega peetakse millekski enamaks, kui tavaline linnaosa. Aga siin tutvustan pigem paikkondi, mis ei pruugi kattuda täpselt ühe linnaosaga. Tegemist on pigem ajaloolise ja emotsionaalse, mitte täpselt juriidilise jaotusega.

Whitehall & Westminster

Üle tuhande aasta on siia koondunud Inglismaa poliitiline ja religioosne võim. See on ka põhjus, miks siin on võrreldes muu linnaga nii palju monumente. Whitehallis on kõik valitsusasutused ja ministeeriumid. Põhjasuunas Trafalgar Square tähistab West End'i algust, See on piirkond, mis on kuulus oma ööelu poolest.

Siit leiad taolised vaatamisväärsused, nagu Elizabeth Tower (sagedamini kutsutakse ekslikult Big Ben), Westminster Abbey, Westminster Cathedral ja Palace of Westminster (parlamendihoone).

Kui jalutad Whitehall'i tänavat mööda põhja suunas, siis vasakut kätt jäävad tähtsad valitsusasutused. Seal elab ka peaminister, aga sellele põiktänavale (Downing Street) sind ei lubata. Paremat kätt olid kunagi parlamendi hooned, aga need hävisid ammuses tulekahjus, aga valitsusasutusi on sealgi. Umbes tänava keskel on Banqueting House (kahekorruseline maja, seitse pisikeste ruutudega akent reas). Selle ees asus kunagi tapalava, kus hukati kuningas Charles I. Kui pöörad end ümber ja kiikad kergelt paremale, näed torniga maja, mille tipus on kell. Vaata seda kella hoolikamalt, number 2 juures on numbrilaual must laik. See tähistab kuninga hukkamise aega.

pilt

Piccadilly & St James’s

Piccadilly Circus ja St James’s on West End’i tähtsaimad paigad. Alates 18. sajandist on see olnud aristokraatia elupaik, samuti oluline koht sisseoste teha. Elegantseim osa on senini Mayfair. Seal on kõige rohkem viietärni-hotelle. Piccadilly Circus on paik, millest põhja poole jääb Soho.

pilt

Soho & Trafalgar Square

See piirkond on täis ehitatud 17. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algusest on see üks elegantsemaid linnaosi. Siin on palju baare ja pube. Praegu on see üks liberaalseimaid ja multikultuursemaid paiku linnas. Siin on ka Londoni geiliikumise keskus. Osa piirkonnast hõlmab eksootiline Chinatown. Kunagi oli sel piirkonnal ohtliku paiga kuulsus, kuid praegusel ajal võid sellega julgelt tutvuda.

pilt

Covent Garden & Strand

Üks väga huvitav paik Londonis. Tuntud oma välikohvikute, tänavaartistide, butiikide ja turu poolest. Keskmeks on Covent Garden Piazza, projekteeritud Iñigo Jones'i poolt 1630.a. See oli linna esimene terviklikult planeeritud modernne väljak. Turgu tasub kindlasti külastada. Kasvõi mulje pärast, mitte, et tingimata midagi osta.

Kui lähed Covent Gardenisse, siis ära parem samanimelist metroojaama kasuta. See projekteeriti ajal, mil paikkond oli üsna kõrvaline koht ja seal pole eskalaatoreid. Kasuta parem jaama Leicester Square, kohale jalutamine on vaid 200 meetrit pikem. Või siis jaluta Strand nimelise tänava kaudu. Seal on palju huvitavaid hooneid.

Turust lääne pool on St Paul's Church, ära aja segi samanimelise katedraaliga. See kirik on huvitav selle poolest, et algul ehitati peauks idaküljele, et see avaneks väljakule. Tellija sellise traditsioonide rikkumisega rahule ei jäänud, tehti uus uks lääneküljele ja väljakupoolne uks müüriti kinni.

pilt

Bloomsbury & Fitzrovia

Siin elab palju kirjanikke ja siin on palju raamatukogusid. Siit leiab ülikooli (The University of London), Briti muuseumi (British Museum) ja palju ilusaid pisikesi parke kuningas George'i ajastust. Ilus pargike on Russell Square. Siinkandis elas kunagi ka Virginia Woolf.

pilt

Holborn & Inns of Court

Siinkandis elavad juristid ja ajakirjanikud. Siin asuvad The Royal Courts of Justice ja Inns of Court. Lincoln’s Inn, üks neljast paigast, mida kutsutakse Inns of Court, on olnud koduks paljudele maailmas nime teinud meestele. Mõned majad on ehitatud juba enne suurt tulekahju 1666.a. Holborn oli omal ajal ärikeskus.

pilt

The City

The City on Londoni majanduskeskus. Siin asuvad Bank of England ja Stock Exchange. Ala on rahvarohke tööpäevadel, nädalavahetustel tunduval vaiksem, pigem turistide päralt.

Siia ehitasid roomlased linna, mida kutsuti Londinium. Pärast suurt tulekahju 1666.a., Sir Christopher Wren juhtis 52 uue kiriku ehitamist Londonisse, paljud just siia ja need seisavad tänini. Kajuks II MS mõjul mõned küll vaid varemetena. 19. sajandi vältel oli see nõutuim elurajoon. Praegu on siin elanikke vähe. City on segu moodsaist klaasist kõrghoonetest ja sajandivanustest majadest.

Peamised vaatamisväärsused on St. Paul’s Cathedral, Tower ja Tower Bridge.

Paikkonna tähenduses kirjutatakse City suure tähega. Kahjuks suulises kõnes pole seda aru saada. Kuna ala pindala on juhuslikult 1.05 ruutmiili, siis tavasuhtluses kasutatakse sageli nime Square Mile.

pilt

Smithfield & Spitalfields

Ajalooline paik Londonis, põhja pool Cityt, siin leidsid varjupaiga need, kes polnud City's oddatud. Seitsmeteistkümnendal sajandil hugenotid, samuti teised immigrandid Euroopast ja Bengaaliast leidsid siin kodu ja ehitasid vabrikuid. Nemad tõid uut nii Londoni kokandusse kui religiooni. Vaata näiteks tänavat Fournier St turust idas üle tee. Seal on majadel ebatavaliselt suured aknad. Immigrantidest käsitöölised tegid oma tööd kodus ja palju valgust oli selleks vaja.

Siit leiad linna ühe vanimaid kirikuid, jakobiinide maju, vana linnamüüri jäänused ning Londoni ainsa hulgimüügituru.

pilt

Southwark & Bankside

Keskajast 18. sajandini Southwark oli trendikas linnaosa. Paik oli City seaduste alast väljaspool ja seal tohtis nii mõndagi. Siin oli Shakespeare'i teater Globe. Algne hoone on küll hävinud, aga täpne koopia on ehitatud sadakond meetrit eemale. 18 sajandil ehitati siia dokke vabrikuid, ladusid. Praegugi käib siin vilgas tegevus, kuigi enam mitte tööstuses.

pilt

South Bank

See ala sai tugevasti kannatada II MS pommitamises. Aastal 1951 korraldati siin Festival of Britain, milleks rajati mitmeid ehitisi. Aga nendest on praeguseks alles vaid Royal Festival Hall.

Siin seisab ka vaateratas London Eye.

pilt

Chelsea

Tudorite dünastia ajal oli siin väike külake, aga see oli üsna populaarne koht elamiseks. Siin on näiteks elanud Thomas More ja kuningas Henry VIII. Ka palju kunstnikud armastasid seda paika. 18. sajandil jalutasid aedades kurtisaanid ja Chelsea Arts Club korraldas üsna skandaalseid pidusid. Hiljem on see paik olnud populaarne muusikute seas, siin on elanud Keith Richards, Mick Jagger ja Bob Marley. Kunstnike jaoks on see paik tänapäeval ehk liiga kallis, aga siin on palju galeriisid ja kunstipoode

Linnaosa keskmes kulgeb King's Road. Sealsed poed ei jää milleski hulga ja kauba poolest alla kesklinna ostutänavatele.

pilt

South Kensington & Knightsbridge

South Kensington ja Knightsbridge on luksuslik piirkond, kus on palju saatkondi ja konsulaate. Läheduse tõttu Kensingtoni paleele, pole see piirkond sajanditega eriliselt muutunud. Knightsbridge'is elavad rikkad ja seal on palju luksuslikke poode. Piirkond on ka kultuurilise tähtsusega, kuna seal on mitmeid muuseume ja ülikoole.

Siit leiad palju vaatamisväärset: Kensington Palace, Royal Albert Hall, Albert Memorial monument, Victoria and Albert Museum, the Natural History Museum, the Science Museum ja Hyde Park.

pilt

Kensington & Holland Park

Kuni 1830. aastani oli see maakoht turu ja viktoriaanlike majakestega. Siis rajas lord Holland siia mõisa, mille keskmeks oli Holland House, seal asub nüüd alale nime andnud park. Enamik siinseid maju pärineb üheksateistkümnendast sajandist. Lääne- ja põhjaosas asuvad luksuslikud elamud. On ka palju välisriikide saatkondi, kaasa arvatud Eesti oma. Kohalikud poed on sama head kui need, mis Knightbridge'is.

Peatänav Queensway on rahvarohke ja pealinlik, palju kohvikuid ja restorane. Iseloomulikud märksõnad: Portobello Market, Notting Hill ja Holland Park.

Holland Park on küll väiksem kui näiteks Hyde Park, kuid ka palju mitmekesisem. Seal on nii uhkeid ehitisi, laste mänguplatse, spordiväljakuid ning ka päris tihedat põlismetsa. Pargi sees on veel kaks tillukest Jaapani stiilis pargikest.

Portobello Road tänavaturg on üks paljudest Londoni tänavaturgudest, kuid eristub neist mingi tabamatu atmosfääri poolest. Tasub vaadata.

pilt

Regent’s Park & Marylebone

Marleybone oli keskaegne küla Regent Park'ist lõuna poole. Kuni 18. sajandini oli see ala ümbritsetud põldude ja aedadega. Hiljem ehitati siia palju uhkeid maju, millest paljude elasid arstid. Senini on see paik säilitanud palju seoseid meditsiiniga.

Muidugi Regent Park on võrratu. Seal asub ka loomaaed, mis on põnev, kuigi pindalalt kuus korda väiksem kui Tallinna oma. Loomaaed on ka selle poolest põnev, et seda läbivad suur autotee ja laevatatav kanal. Erinevaid lahus osi ühendavad tunnelid ja sillad. Loomaaias saab isegi lõvipuuride läheduses ööbida, aga see maksab päris palju.

Põhja poole jääb Primrose Hill, millele ronimine on üsna väsitav, aga sealt avaneb võrratu vaade nii päeval kui öösel.

pilt

Greenwich & Blackheath

Greenwich'is asub observatoorium ja seda läbib samanimeline nullmeridiaan. Siin on ka National Maritime Museum (meremuuseum).

Siia ehitati ka kuningapalee, kuid ainus säilinud hoone sellest on Queen’s House (projekteeris Iñigo Jones kuningas James I naise jaoks). Greenwich'is on turg, park, raamatukogu ja antiigipoed.

Muidugi on siin ka observatoorium, kus saad raha kulutada, kuid väga palju huvitavat saab näha ka tasuta. Kaasa arvatud võrratu panoraamvaade, roosiaed ja kui hästi otsid siis kunagise kuninganna vann. :-)

pilt

Shoreditch

Täis hipsterite kohvikuid, ägedaid baare, tänavakunsti ja häid turge. Paljudest vanadest tööstushoonetest on saanud restoranid ja klubid. Old Street on tuntud kui "Silicon Roundabout", sest seal on palju tehnoloogia-alaseid idufirmasid. Tuntud on Spitalfields Market, sealt saab nii rõivaid, kunsti kui ka hästi süüa.

pilt